Náittoslihtu eastagiid dutkan
Ovdal vihaheami galgabeahtti bivdit eastagiid dutkama. Ná sihkkarastojuvvo ahte náittoslihttui eai leat easttagat Suoma lága mielde. Dudno sáhttá vihahit dušše dalle go náittoslihtu eastagat leat dutkojuvvon.
Náittoslihtu eastagat leat
- vuolleahkásašvuohta
- náittoslihttu dahje registrerejuvvon párragaskavuohta lea ain fámus
- liiggás lagas fuolkevuohta
- adopšuvnna bokte šaddan fuolkevuohta.
Bivdi áiggil náittoslihtu eastagiid dutkama, muhto áramustá 4 mánu ovdal vihabeaivvi danin, go duođaštus lea fámus 4 mánu. Seamma oktavuođas galgabeahtti maid almmuhit dudno sohkanamaid vihaheami maŋŋel. Jus nubbi dudnos lea eará riikkas go Davviriikkain eret, gánnáha várret dutkamii máŋga vahku.
Jus leahppi náitaleame eará riikkas go Davviriikkain, diŋgojeahkki mis duođaštusa olgoriikkas čađahuvvi vihaheami várás
Náittoslihtu eastagiid dutkamis geavahuvvojit álbmotdiehtovuogádaga dieđut. Jus du dahje du beallelačča siviilaseahtu ii gávdno álbmotdiehtovuogádagas, mii dárbbašit duođaštusa siviilaseađus. Bivdde duođaštusa dan riikka ambassádas, konsuláhtas dahje virgeoapmahaččas man riikka riikkavuloš leat.
Jus goabbáge dudnos ii leat Suoma riikkavuloš, mii dárbbašit dudnos virgeoapmahačča duođaštusa ahte dudnos lea vuoigatvuohta náitalit Suomas.
Mii sáhttit gieđahallat suoma-, ruoŧa- ja eaŋgelasgielat áššegirjjiid. Jus áššegirji lea eará gillii, sáhtát dárbbašit maiddai jogo EU-jorgalusskovi, olgoriikkas virggálaš jorgaleaddji dahkan jorgalusa dahje Suomas auktoriserejuvvon jorgaleaddji dahkan jorgalusa. Mii bivdit jorgalusa dus jus dat dárbbašuvvo. Jorgalus ii dárbbašuvvo jus duođaštus lea EU-riikkas ja dasa lea laktojuvvon EU-ásahusas dárkkuhuvvon jorgalusskovvi.
Áššehasbálvalus
Áššehasbálvalus: 0295 539 262.
Davvisámegielat bálvalannummir bálvala disttagaid dmu 9–11.
Don sáhtát váldit oktavuoða maiddái šleadgapoasta bokte. Dieðuid suollemassandoallama dihte geavat šleadgapoastta sáddemii DVV dorvopoastta. Vállje dorvopoasttas vuosttáiváldin [email protected].
Bálvalusat davvisámegillii
Náittoslihttoáššit dego náittoslihtu eastagiid dutkanduođaštusa, vihaheami ja vihahanduođaštusa oažžu háliidettiinis davvisámegillii. Maiddái muhtin eará skovit leat oažžumis davvisámegillii.